Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik ja muuseumide keskus
  Info  

  Päevik  

  Eksponaadid  

  Fotogalerii  

  Punane Raamat  

  Muuseumide keskus  

  Jälgi meid:    
  Uusim eksponaat  

  Saadaval  

  Filter:
  Otsi:  
 Sirvi eksponaate 
eriotstarbeline
МАЗ-200/371 T 
 Eksponaat nr:  128 
 Väljalaskeaasta:  1962 
 Sõiduki tüüp:  eriotstarbeline 
 Kere №:  152 
 Tehase nimetus:  Minski Autotehas
(Минский автомобильный завод)
 Riik:  Minsk, Valgevene 
 Soetatud:  Respo Haagised AS (23. august 2005)
Eksponaadi juures teostatavad tööd
Staabibuss MAZ-200/371 T (24.08.2005)
 Eksponaadi ajalugu   Tootja info   Mudeli info   Tööplaan 

Minski Autotehas (Минский автомобильный завод)


Minski autotehas rajati endiste autoremonditöökodade baasil Riikliku Kaitsekomitee määrusega 1944. aasta 9. augustist.
1947. aasta lõpul andis tehas oma esimese toodangu - viis kallurautot MAZ-205, autode seeriatootmist alustati Minskis järgmisel, 1948. aastal. 1950. aastal alustati madelauto MAZ-200, 1952. aastal aga sadulveoki MAZ-200V tootmist.
1950. aastal saadeti partii kallureid MAZ-205 Poola Rahvavabariiki kingitusena Poola rahvale Varssavi taastamiseks, samal aastal alustati 25-tonnise kandevõimega kallurite MAZ-525 tootmist. 1958. aastal aga sai veelgi suurema kandevõimega kallur, 40-tonnine MAZ-530 Brüsselis ülemaailmsel tööstusnäitusel kõrgeima autasu - Grand Prix`.

Murranguliseks tehase ajaloos sai 1958. aasta november - nimelt valmisid siis esimesed madelauto MAZ-500 ja kalluri MAZ-503 katseeksemplarid. 1965. aasta 31. detsembril väljus konveierilt viimane MAZ-200 seeria veok - kallur MAZ-205, mis võttis koha sisse pjedestaalil. Tehas läks täielikult üle MAZ-500 seeria veokite valmistamisele.
1966. aastal võeti tootmisse neljarattaveoline metsaveoauto MAZ-509, 1968. aastal aga kolmeteljeline (tagumine sild mittevedav ning tühjalt sõitmisel ülestõstetav) madelveok MAZ-516.
1970. aasta septembris algas moderniseeritud veoki MAZ-500A seeriatootmine, mis väliselt erineb eelkäijast teistsuguse, kaheksa ruuduga esivõre poolest. Ka kõiki teisi seniseid MAZ-500 modifikatsioone (kallur MAZ-503, sadulveok MAZ-504 jt.) toodeti nüüdsest MAZ-500A baasil.
Alates 1977. aastast asendas eelnimetatuid MAZ-5335 seeria (madelveok MAZ-5335, kallur MAZ-5549, sadulveokid MAZ-5428 ja MAZ-5429).

Minski autotehase toodetud neljateljelisi vedukeid (MAZ-535, MAZ-543/-7310 jt.) aga hindasid sõjaväelaste kõrval kõrgelt ka Siberi ja Kesk-Aasia raskestiligipääsetavate piirkondade naftapuurijad, geoloogid ja ehitajad.
Suuretonnaažiliste kallurite valmistamine anti 1975. aastal üle koondise "AvtoMAZ" (mille koosseisu kuulus ka Minski autotehas) baasil moodustatud Valgevene ja Mogiljovi autotehastele.

Uus etapp tehase arengus algas 1981. aasta 19. mail, mil konveierilt väljus esimene uuest seeriast sadulveok MAZ-5432, veidi hiljem järgnes sellele 3-teljeline versioon MAZ-6422.
1980.-te aastate keskpaigas algas madelauto MAZ-5337, sadulveoki MAZ-5433 ja kalluri MAZ-5551 tootmine. Varasematest mudelitest erinevad kõik eelnimetatud väliselt kandilise juhikabiini poolest kusjuures kolmel viimatinimetatul on kasutusel lühem, ilma magamiskohata kabiin.

1988. aastal demonstreeriti Hamburgi rahvusvahelises autosalongis esimest Lääne-Saksa firma MAN diiselmootoriga varustatud kolmeteljelist sadulveokit.
1989. aasta 14. aprillil jõudis tehas miljonenda auto ehitamiseni, milleks sai sadulveok MAZ-64221, samal perioodil alustati ettevalmistusi kolmeteljeliste sadulveokite tootmise oluliseks laiendamiseks.

1992. aastal alustati autobusside, 1999. aastal aga trollide tootmist. 1997. aastal valmis esimene Euroopa rahvusvaheliste vedude nõuetele vastav sadulveok MAZ-54421.

Vaata lisa tootja kodulehelt



MAZ-200 staabibuss
MAZ-200
Juhikoht
Armatuurlaud
Kerevalmistaja silt
MAZ-200 staabibuss
MAZ-200 staabibuss
MAZ-200 staabibuss
MAZ-200 staabibuss
MAZ-200 staabibuss
 Sirvi eksponaate