Kaunase Autoremonditehas (Kauno Autoremonto Gamykla)
1920. aastal loodi tollases Leedu pealinnas Kaunases ettevõte "Amlitas". Tähendas see "Ameerika leedulaste aktsiaseltsi" ning tegevusala ettevõttel: autoremont ja kereehitus. Esimesed Fordi baasil bussid valmisid seal 1924.
Iseseisva Leedu ajal tegutses Kaunases kaks suuremat bussiehitajat: "Amlitas" ja Kaunase omavalitsuse autobussiettevõtte garaaž Kaunase eeslinnas Šančiais. Tehastes valmistati kogu Leedu jaoks autobusse, peale Fordi ka nt MB, MANi ja Saureri alustel. 1940 tehased natsionaliseeriti, NSVL okupatsioon ja Teine maailmasõda lõpetasid Kaunases ajutiselt bussitootmise.
Pärast Teise maailmasõja lõppu loodi Kaunases esmalt kaks autoremondiettevõtet: autoremonditehas nr. 3 "Amlitase" baasil ning Kaunase autobussikerede remonditöökoda bussiettevõtte garaaži baasil. Aastake hiljem reorganiseeriti senised kaks bussiehitajat üheks Kaunase Autoremonditehaseks (vene k. KARZ, leedu keeles KAG). Esialgu tegeldi autoremonditehases trofeesõidukite remondi ja veoautode baasil bussiasendajate ehitamisega (baasmasinad neil eeskätt ZiS-5 ja Studebaker US-6). 1949 spetsialiseerus KAG veoautode GAZ-MM, ZiS-5 ning neil baseeruvate autobusside kapitaalremondile, samaaegselt alustati ka puit-metallkerega, ZiS-150 agregaatidel baseeruvate autobusside L-1 tootmist. Toodeti seda mudelit kuni aastani 1952, mil Leedu NSV Ministrite Nõukogu otsusega spetsialiseerus KAG GAZ-veoautode kapremondile.
Samal aastal ehitati endisesse autokerede remonditöökotta uus tsehh, kus alustati väliselt GZA-651 meenutava puitkarkassiga autobussi KAG-1 tootmist. Tehase juht oli tookord V.Pupejka ja peakonstruktor V.Paulavičius. KAG-3, mille väljatöötamist juhtisid samad insenerid Pupejka ja Paulavičius, läks tootmisse 1956. Buss oli puitkarkassil vagunkerega, põhines GAZ-51A alusel ning mahutas 23+7 reisijat. Vähemalt Leedus olid KAG-3-d maarajoonide levinuimad autobussid, seda ka pikka aega pärast PAZ-652 seeriatootmise alustamist. 1950. aastate lõpus toodeti igal aastal ca 350 uut autobussi. Samuti tegeles tehas KAG-ide kapitaalremondiga, kus iga 4-5 aasta järel ehitati bussile uus kere.
1962. aastal kolis autobussitootmine senisest asukohast Šančiaist Aleksotase eeslinna, kus seni oli tegutsenud Leedu põllumajandusministeeriumile allunud, GAZ-51-sid remontinud tehas. Enne seda, aastal 1959 konstrueeriti Pupejka juhtimisel ka täismetallkerega autobuss KAG-4, baasmudeliks sel samuti GAZ-51A. KAG-4 jäi aga katseeksemplariks, kuna samaaegselt jagas NSVL autotööstuse ministeerium ümber erinevate autoremonditehaste prioriteete. KAG-4 baasil oli konstrueeritud ka täismetallkerega furgoonauto KAG-41, kuid eriotstarbeliste furgoonide tootmine läks Baltimaades Tartu Autode Remondi Katsetehasele. Seetõttu jäi tootmisse ka vananenud KAG-3, mille välimust küll aja jooksul moderniseeriti kasutades KAG-4-le planeeritud elemente.
Kokku on eristatavad neli seeriat KAG-3, neist kaks esimest on äratuntavad kolme esiklaasi järgi. Vähesel hulgal toodeti KAG-3 baasil ka liikurtöökodasid ja muid eriautosid. Kuni tootmise lõpuni põhines KAG-3 kere puitsõrestikul.
Koos PAZ- ja LAZ-busside osakaalu suurenemisega lõpetati ka KAG-3 tootmine (täpset aastat pole teada).
1979 alustati KAG-is Ikarus-busside kapitaalremonti, kaks aastat hiljem hakati kogu Baltikumile remontima KamAZi mootoreid, 1987 ka muid agregaate. Samaaegselt bussidega valmistati ka UAZ-452 baasil katafalke.
Tehas lõpetas oma senisel kujul tegevuse jaanuaris 1993, varad erastati samal aastal. Tehase õigusjärglane UAB Autosabina tegeleb metallitööde, transpordiga ning on Honda ja Citroeni Leedu esindaja.
Ametlike andmete kohaselt tootis KAG oma elu jooksul ca 12000 autobussi ja eriautot.
Link tehase ajaloo lühikokkuvõttele
