Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik ja muuseumide keskus
  Info  

  Päevik  

  Eksponaadid  

  Fotogalerii  

  Punane Raamat  

  Muuseumide keskus  

  Jälgi meid:    
  Uusim eksponaat  

  Saadaval  

  Filter:
  Otsi:  
 Sirvi eksponaate 

autobuss
Chavdar-LC-51 
 Eksponaat nr:  300 
 Väljalaskeaasta:  1989 
 Sõiduki tüüp:  autobuss 
 Kere №:  3313 
 Šassii №:  17014994 
 Tehase nimetus:  Autobussikombinaat ”Chavdar”
(Комбинат за автобуси "Чавдар")
 Riik:  Botevgrad, Bulgaaria 
 Soetatud:  Vladimir Beljaev (23. mai 2009)
Eksponaadi juures teostatavad tööd Töötundide arvestus
Varjupaiga 300. eksponaat (24.05.2009)
 Eksponaadi ajalugu   Tootja info   Mudeli info   Tööplaan   Töötundide arvestus 

Autobussikombinaat ”Chavdar” (Комбинат за автобуси "Чавдар")


1924. aastal Sofiast 50 kilomeetri kaugusel asuvas Botevgradi (tollal Orhanie) linnas Ratšo Džambovi (1894-1983) asutatud töökojas valmistati esimene autobussikere Fiati šassiil juba aastal 1928, vahemikus 1928-1948 toodeti töökojas erinevate automarkide alusel kokku ligi 200 autobussikeret. 1947 tehas natsionaliseeriti, uueks nimeks sai Georgi Dimitrovi nimeline autokeretehas. Džambov jätkas tehases tehnilise juhi ametikohal.

1948. aasta 1. mail tutvustati rahvale esimest Škoda 706 alusvankril põhinevat autobussi, mis läks peagi ka seeriatootmisse, 1950. aastatel toodeti busse ka Praga, MAN-i ja Austro-Fiati veokite šassiidel. 1956 omistati "töökollektiivi soovil" tehasele nimi "Chavdar" (Bulgaaria müütilise rahvuskangelase järgi). Tollane tehase võimsus oli ca 100 autobussi aastas. 1962 tutvustati avalikkusele uusi, Škoda agregaatidel põhinevaid autobusse Chavdar M65 ja M66.

1966 liideti Botevgradi tehas riikliku tööstusgrupiga DSO Avtoprom, mis hõlmas 15 Bulgaaria autoala ettevõtet, tuntuimad neist Lovetši linnas Moskvitše koostanud tehas Balkan ning Šumenis Škoda-LIAZ veokeid valmistanud Madara. 1968 esitleti uusimat sõna Bulgaaria autoehituses: Škoda-LIAZi agregaate kasutanud autobusse M80 ja M81. Nende mudelite täismetallkere oli valmistatud juba SLV tuntud bussitootja Karl Kässbohrer AG (kaubamärk Setra) litsentsi alusel. Seeriatootmisse läksid need mudelid indeksite Chavdar 11 M3 (turismibuss) ja 11 G5 (linnabuss) nimede all.

1970. aastate teises pooles toodeti aastas ca 3000 autobussi; 1977 võeti tootmisse moderniseeritud linnabuss Chavdar 11 M4, mille välimus meenutas Setrat ning jõuallikaiks olid kas LIAZ või Raba-MAN diislid. Mudel 11 M4 võitis 1978 nii Brno kui ka Plovdivi messidelt kuldmedali.

Suurte linna-ja reisibusside kõrval toodeti ka teisi mudeleid, mainimist väärivad GAZ-66 šassiil nelikveoline buss Chavdar 5C ning 20-kohaline Avial baseeruv midibuss Chavdar LC-51. 1984 osteti Austria firmalt Steyr-Daimler-Puch uue bussipõlvkonna litsents, 1988. aastast läksid tootmisse LIAZ-i agregaate kasutavad mudelid Chavdar 130 (linnabuss), Chavdar 140 (liigendbuss) ja Chavdar 330 kaugbuss). Valmistati ka väikepartii uusi reisibusse Chavdar 410, 420, 430 ja 530.

1993 sõlmiti koostööleping MAN-iga, mille viljaks oli moderniseeritud liigendbuss Chavdar 141. 1999 sattus tehas majandusraskustesse ning lõpetas pankrotiga, see oli ka lõpp Botevgradi autobussiehitusele.

Eestisse sattus Chavdari busse NSVL-i lõpuaastatel ebaselgeid teid pidi üksikud eksemplarid.

Tehase ajalugu (bulgaaria keeles)

Chavdar LC-51
Chavdar LC-51
Chavdar LC-51
Bussi tehnopass
Chavdar LC-51
Chavdar LC-51
Chavdar LC-51
Juhikoht
Tehasesilt
Bulgaariakeelsed sildid
 Sirvi eksponaate