Mehaanikatehas ”Uralets” (Механический завод "Уралец")
Tehase ajalugu võib lugeda juba 19. sajandi esimesest poolest, mil Nižni Tagilist 40 km kaugusel (praegu Sverdlovski oblast) avastati suured kulla- ja plaatinavarud. Seal avati aastal 1837 Aurora nimeline sunnitöölaager. 1920. aastatel nimetati laager Krasnõi Uraliks (ja veel hiljem Kirovskiks). Hiljem kuulus laager ka GULAG-i süsteemi, seal oli väljaehitatud iseseisev infrastruktuur. Nende seas oli ka erinevad mehaanikatöökojad, mis pärast 1953. aastal toimunud sunnitöölaagri sulgemist jäid asula ainsaiks tööandjaiks (nimi: Kirovski mehaanikatöökojad; venekeelne lühend KMM).
1954. a. allutati KMM NSVL Värvilise Metalli Tööstuse Ministeeriumi trustile "Zolototrans". Toodanguks said GAZ-, MAZ- ja ZiS-autode varuosad ning GAZ-51 baasil, väliselt PAZ-651 meenutavad autobussid. Mingit konkreetset tähistust need bussid ei omanud.
1950. aastate lõpus vahetus veelkord tööstuse haldaja, selleks sai Sverdlovski oblasti rahvamajandusnõukogu (Sovnarhoz). Ettevõtte nimeks sai Autoagregaaditehas "Uralets". 1962. a. saadi sõjaväelt suurtellimus ZiL-157 furgoonide (vn.k. lühend KUNG) ja MAZ-200 baasil erikerede jaoks (ka varjupaiga eksponaadi nr. 128, MAZ-200 kere on seal valmistatud). Neisse MAZ-idesse paigaldati hapnikutootmisjaamasid ADS-50 ja AKDS-70.
1965. a. vahetus järjekordselt tehase haldaja, selleks sai NSVL kaitseministeerium. Asuti ka otsima tehase toodangust huvitatuid ja üheks neist oli NSVL kultuuriministeerium. Sama aasta lõpus viidi tehas, mille nimeks oli vahepeal saanud mehaanikatehas "Uralets", Vene NFSV Kultuuriministeeriumi trusti "Roskultprombõt" alluvusse.
1966. aastal töötati välja ning 1967. läks tootmisse vagunkerega autobuss Uralets-66, baasmudeliks veoauto GAZ-51A. Kuna Kultuuriministeeriumile kuulus ka Krasnodaris asunud Kubani tehas, siis kujunes välja nii, et Uraletsi toodangu lõviosa läks Siberi, Uuralite ja Kaug-Põhja regioonidesse ning Kubani autobussid põhiliselt planeedikuuendiku Euroopa ossa. Parimatel aastatel väljus tehasest kuni 1200 bussi.
1970. aastate esimesel poolel läbis Uralets-66 moderniseerimise ja indeksiks sai Uralets-66AS. 1970. aastate alguses valmistati ka ca 500 eksemplari moderniseeritud kujundusega autobussi Uralets-70. Uralets-66 tootmine kestis aastani 1979, mil NSVL Autotööstuse ministeeriumi organiseeritud katsetel buss läbi põrus - nimelt polnud bussidel kahekontuurilist pidurisüsteemi ja katsete tulemuse olid kehvad. Pärast bussitootmise lõpetamist hakati seal tootma (teadmata) atraktsioone, praegu on tehas Nižni Tagili metallurgikombinaadi tütarfirma, toodetakse eeskätt mööblit. Täpset toodetud Uraletside arvu pole teada.
Vt lisa ka siit!