1965. aastal Tallinna Ekskavaatoritehase Paide filiaalis (varasem Paide Teedemasinate Tehas) valmistatud teehöövel. Höövli varasemat ajalugu pole õnnestunud täielikult välja selgitada. Täpselt teadmata ajast alates kuulus höövel Pärnu rajooni Edasi kolhoosile ning hiljem selle järglasele, aktsiaseltsile Edda Wildenau, kuhu sattus tõenäoliselt kasutatuna, peale teedevalitsuste süsteemist mahakandmist. Perioodil 1997-2000 oli höövlijuhiks Arved Puls.
Täpselt teadmata ajal (kindlasti mitte hiljem kui 2003) müüdi höövel edasi Viljandimaale. Viimati oli masin kasutusel Viljandimaal Kõo vallas, kus kohalik ettevõtja Ago Vingissar kasutas höövlit valla teede hööveldamiseks. Hiljem hakati vallas otstarbekamaks pidama teenuse sisseostmist ning D-512 jäi seisma.
Viimati töötas höövel 2004. aasta suvel, peale seda seisis masin paar aastat kasutust leidmata endise Võhma kolhoosi Koksvere töökoja territooriumil.

Teehöövli avastas varjupaiga sõber ja praeguseks ka varjupaiga eestseisuse liige Silver Kuik juba 2003. aasta suvel, mil höövel oli veel kasutusel.* Temal tekkis ka esimesena mõte täiendada varjupaiga kogu mõne Eestis toodetud teehöövliga. Ka varjupaiga eestvedaja Tuve Kärner oli mõttega päri ja nii uuriti sel hetkel Eestis teada olnud D-512 tüüpi höövlite soetamise võimalusi ning saadaval olevaks osutus just selleks ajaks kasutuselt kõrvaldatud, Koksveres seisev masin.

Eelmine omanik oli plaaninud teehöövli vanarauaks lammutamist, kuid saades teada varjupaiga huvist masina vastu, nõustus ootama, kuni höövli välja ostmiseks vajalik rahasumma kokku saadakse. Auto-Moto foorumis korraldati höövli varjupaika toomiseks korjandus. Aktsiooni toetasid ka Järva-Jaani Auto OÜ, AS Paide Masinatehas ja Järva-Jaani Tuletõrje Selts.

Kabiini nurgaaknad on originaaliga võrreldes ümber ehitatud (algse kumera klaasi asemel on kasutatud sirget klaasi ilmselt selle parema kättesaadavuse tõttu) ning ekspluatatsiooni käigus on höövli esiosale paigaldatud buldooser (tehasest saadud uutel D-512 tüüpi höövlitel see puudus).

2010. aasta suvel, aktsiooni «Ehitatud Eestis - 2010» raames korrastasid teehöövlit Silver Kuik ja Martin Männik. Elektrisüsteemi korrastamisel ning pikka aega seisnud masina taaselustamisel olid abiks vastavalt Toomas Arukask ja Veljo Hecht.

*Tegelikult 2003. aastal varjupaiga nime veel ei kasutatud. Järva-Jaani Vanaautode Varjupaiga avamine toimus alles 2004. aasta suvel, 2005. aasta oktoobris muudeti nimi aga Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaigaks. Viimatimainitud nimekuju on kasutusel tänini. (toim.)


Sama höövel veebilehel www.kolhoos.pri.ee