Pühapäeval, 29. juulil 2007 täitus lõpuks muuseumipapa Tuve Kärneri unistus töötavast "sääreväristajast" Varjupaigas! Mopeed kuulus varem annetaja onule Endel Sikule (elukoht Rõngu).

Meenutab Endel Sikk:

"Oli aasta 1992. Vene rubla ostujõud langes iga päevaga, vajalikku kaupa aga kas polnud üldse müügil või sai vaid lubadega (värvitelerid jne) . Nii sai mõni asi ostetud lihtsalt „peale trehvamisel" - nagu see mopeedki. Vist mai lõpul märkasin Tartu "Passaaži" kaupluses (seda kauplustehoovi Ülejõel pole enam) ostuloata saadavat mopeedi. „Saab Võrtsjärve äärde kalastama vähese bensiiniga"- ja ost sai tehtud, hinda enam ei mäleta. Ratas oli paar aastat tubliks abimeheks - ikkagi 15 kilomeetrit, kuigi korra laskis ka poolelt teelt koju vändata (süütesüsteemi rikke tõttu!). Meie pool suviti elav pojapoeg Randar oli vist 3-4 klassi lõpetanud, kui ulatus mopeedi juba juhtima. Et aleviku kõrvaltänaval oli tol ajal autoliiklus minimaalne, algaski mopeedil paariks järgnevaks suveks üsna tihe „töö". Poisile kasuks said selgeks paljud olulised liiklusreeglid: väljasõit (pea-) teele, sõit tee äärel jne. Siis sai aga pojapojast jalgpallifänn ja mopeed jäi pikale puhkusele 6-7 aastat tagasi."