Rootsi turu jaoks toodetud eksportvariant.

Annetaja Tõnu Piibur auto eluloost ning selle Varjupaika sattumisest:
"Meil siin tagasihoidlikus loomingulises ühenduses "Kuusalu Autobaas" on sisekorraeeskirjades punkt, et alla 7-kohaliste või alla "milliste" autodega põhimõtteliselt ei peaks tegelema, vähemalt selles elus mitte. Mina aga olen avalikkuse negatiivse suhtumise tagajärjel kappi tagasi surutud Mosse austaja. Ma pean elama kaksikelu.
Ühesõnaga, meil siin sm. Kolonniülema lihasel õel oli 1967. aastal Rootsi Kuningriigi töölisklasside tarbeks valmistatud Moskvich 408, ei mingi Elite vaid lihtsusega pärjatud tumepunane mudel.
Kuna Mossesse suhtutakse meil siin üldiselt põlgusega, siis sai see juba aastakese tagasi kingitud ühele kod. Toomasele, kellel on veel mitu Moskvichi, aga tema on avalikult kapist väljas. Sõidab isegi tänaval nendega, ometigi tekkis sealgi peretüli kui kingitud Mosse oli juba aastakese seisnud otse maja ukse ees, pojengipeenra asemel. Kuuldes võimalusest lahendada pereprobleem, vaatasin kingitud hobusele suhu ja tõin selle auto baasi tagasi. Vahepeal oli üks kumm tühjaks läinud ja aku amortiseerunud. Mõtlesin, et vaatan kas käima läheb, et sellega võiks ju Uunikute Talverallil esineda.
Õnneks olin just võtnud peotäie "antiuunikpille" ja sain endast võitu. Kaaslaste häbistavate pilkude all tirisin ilusa auto uuesti treileri peale ja viisime varjupaika.
Lõppkokkuvõttes hakkas kergem. Isegi natuke uhke olin enese üle, et suutsin ühest uunikust loobuda, nii et isegi rehvi ei parandanud vahepeal ära. Pärast kõik kiitsid mind, et ma olin nii tubli ja suutsin vanatehnikast loobumise ravile ilusasti alluda.

Suur tänu varjupaigale psühho-sotsiaalse rehabilitatsiooni eest!"