Omapärase konstruktsiooniga iseehitatud traktor, ehitatud 90-te alguses. Meenutab eelmise omaniku poeg Lauri Vaarma:

"Traktori ehitamise mõte sai mu isal alguse ’80-te lõpus. Siis hakkas ta ka vajaminevaid detaile otsima. Põhiline ehitustöö käis aastatel 1990-1991.

Traktori sillad pärinevad Balcancar-i tõstukilt. Nende otsa tehti vahetükid piisava laiuse saavutamiseks ning UAZ-i ja GAZ-i rataste sobitamiseks. Jõuallikaks õnnestus hankida uus Dnepr MT-10 mootorratta mootor, millele tehti ette hüdropumba ja jahutusventilaatori ringiajamiseks väljavõte. Vahekastiks võeti kasutusele GAZ-51 käigukast. Roolikarp pärineb vist NYSA-lt ning ülejäänud rooliosa ZiL-130-lt. Hüdraulika saadi samuti tõstukilt ja iste on ka valmiskujul kusagilt hangitud. Ülejäänud osa tegi isa suuremas osas ise. Vaid keerulisemad detailid tegid treialid ja freesijad. Kuna traktorit oli võimalik hoida vanas taluhoones, ei tehtud kabiini ega mootorikatteid.

1991. aasta kevadel oli traktor niipalju valmis, et viidi maale ja sai hakata tööd tegema. Kohe tulid välja ka esimesed puudused. Nimelt ei omanud tagumised rattad savimaa peal piisavat pidamist ning Dnepr-i originaal süütepoolid ei tahtnud kuidagi vastu pidada. Kuna õigeid traktori rattaid polnud endiselt võtta, tehti tagaratastele paksemast plekist katted, millele keevitati labad peale. Originaalis olev üks süütepool sai endale asenduseks kaks Žiguli pooli.

Järgneva(te)l aasta(te)l tehti taha kast ja lisati keskmine tõsteseade. Kasti põhiline funktsioon on muidu suhteliselt kergele tagaosale kaalu lisamine ja sellest ka materjali valik. Sügiseti pandi sinna sisse veel suuri põllukive raskuseks.
Esimesel või esimestel aastatel tehti selle traktoriga nii kartulite mahapanek, muldamine kui sügisel ülesvõtmine. Hiljem, kui kogenud traktoriste koos tehnikaga külas rohkem saada oli, aeti sügisel ainult vagusid lahti. Muidu kasutati traktorit veel kõige majapidamises vajamineva vedamiseks nii põllul kui aias. Korra prooviti olemasoleva sahaga ka künda, kuid uudismaa jaoks jäi mootor nõrgaks.

2003 oli viimane aasta, kui põlluharimisega tegelesime ning peale seda jäi traktor seisma. Selleks ajaks oli selgunud palju puudusi, kuid varem ei olnud nendega tegelemiseks aega ja hiljem enam vajadust. Traktori teljevahe võinuks olla lühem, kuna praegu on pöörderaadius liiga suur. Samuti tulnuks tagasild ringi keerata, sest praegu peab ühel käigukastidest edaspidi liikumiseks tagurpidikäiku kasutama. Roolikarbil oli algusest peale suur loks ja vähehaaval see kasvas. Esialgu polnud ehitades paremat võtta ja hiljem, kui ise kevadeti vagusid sisse ei aetud, ei läinud väga täpset rooli ka vaja."

Traktori saamist vahendas Argo Ellisson.
Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaiga poolt tänud nii eelnimetatule kui ka hr. Lauri Vaarmale traktori soetamise võimaluse ja igakülgse kaasabi eest!
Täname traktori soetamiseks tehtud annetuste eest Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi ning järgmisi varjupaiga sõpru: Jaanis Mallas, Silver Kuik.