Volkswagen Nutzfahrzeuge AG
Volkswageni kui automargi ajalugu algab 1930. aastaist, mil Saksamaa füürer Adolf Hitler andis tuntud insener Ferdinand Porschele ülesande konstrueerida kogu saksa rahva auto, mis pidi mahutama nelja inimest. Ametlik auto nimi oli tol ajal riikliku organisatsiooni KdF (Kraft durch Freude) järgi KdF-Wagen. Autotehas rajati täiesti tühja koha peale, sellest kasvas välja praegune Wolfsburgi linn.
Teine Maailmasõda katkestas ajutiselt kõik plaanid KdF-Wageni tootmiseks, pärast Saksamaa kapitulatsiooni sattus tugevasti kannatada saanud tehas Inglismaa okupatsioonitsooni. Uued haldajad otsustasid autotootmise taastada, aluseks sai Porsche konstruktsioon. Tehast pandi juhtima legendaarne Saksamaa insener Heinrich Nordhoff (1898-1968). Volkswageni nimi omistati ettevõttele 1946.
Esialgu läks Wolfsburgi tehases tootmisse ainult mudel 1200 (hüüdnimega "Põrnikas"). Aastal 1947 tuli Hollandi VW importöör Ben Ponile idee ehitada "Põrnika" baasil ka kergveok. Esimesed prototüübid valmisid 1949, juba aasta hiljem läks VW Transporteri 1. põlvkond (T1) Wolfsburgis tootmisse. Auto oli tagamootoriga ning baseerus "Põrnika" põhiagregaatidel.
1956. aastal valmis Hannoveris spetsiaalne kaubikutehas, kuhu viidi Transporteride tootmine üle. Mudelit T1 toodeti kuni aastani 1967, keretüüpideks olid kaubik, väikebuss ning tava- ja topeltkabiinidega madelautod. Järglane T2 oli väliskujult küllaltki sarnane, säilisid tagamootor, õhkjahutus ja varasemad keretüübid.
1975 laiemes Volkswageni kaubikuprogramm suurema kandevõimega mudeliseeriaga LT; 1979 asendati T2 kandilise väliskujuga mudeliseeriaga T3. 1980. aastate alguses lisandusid T3 mudelivalikusse diiselmootorid, välja vahetati ka õhkjahutus. Samuti hakkas Austria firma Steyr-Daimler-Puch koostama T3 nelikveovariante ning tootevalik täienes T3 luksuslikemalt varustatud bussiversioonidega Multivan ja Caravelle. Mudelivaliku alaosa laienes 1982. aastal VW Golfi agregaatidel baseeruva, Sarajevos koostatud pikapiga Caddy. Samuti sõlmiti 1977. aastal koostööleping veokitootjaga MAN, kes hakkas oma kergematel (7,5-12-tonnise täismassiga) veokitel VW LT kabiine, samuti turustati neid mudeleid marginimetuse VW-MAN all (koostati antud seeria sõidukeid nii Hannoveris VW tehases kui ka Salzgitteris MAN-i juures). 1981 avati ka Brasiilia tehas Resende linnas.
1989 võeti neljanda kaubikumudelina tootmisse pikap Taro, mis kujutas endast ümbernimetatud ja Hannoveri tehases koostatud Toyota Hiluxit.
1990. aastal toimus revolutsioon Volkswageni kaubikuehituses: T3 järglasena debüteeris eesmootori ja esiveoga T4. Keretüüpideks sel buss, kaubik, madelautod ja šassiid. Kaks aastat hiljem katkes seoses Bosnia sõjaga mudeli Caddy tootmine.
1995 eraldati kaubiku- ja veokitootmine sõiduautotootmisest, ettevõtte nimeks sai Volkswagen Nutzfahrzeuge AG (VWN) ja keskus viidi Wolfsburgist Hannoveri.
1996 asendati ligemale 20 aastat toodetud LT-seeria uue mudelipõlvkonnaga, mis oli konstrueeritud koostöös Mercedesega. Umbes samal ajal võeti taas tootmisse ka Caddy, seekord küll Seat Inca ümbernimetatud versioonina. Samuti alustati Brasiilias suuremate veoautode tootmist, 7,5 tonni klassi kuuluv mudel L80 jõudis ka Euroopa turule.
Aastal 2003 vahetati välja nii mudelid T4 (asendaja T5) kui ka Caddy (uus Caddy põhineb VW Golfi ja Tourani agregaatidekl ning on koostatud Poolas Poznanis). 2006 asendati ka LT, uus kaubik kannab Crafteri nime ning on toodetud Mercedese Düsseldorfi ja Ludwigsfelde kaubikutehastes.
Käesoleval ajal kuuluvad VWN mudelivalikusse Euroopas mudelid Caddy, Caddy Life, Transporter, Caravelle, Multivan, California ja Crafter; Lõuna-Ameerika turul ka raskeveokid; lipulaevaks on 42-tonnise täismassiga sadulveok Constellation Titan.
VWN on üks kaheksast Volkswageni gruppi kuuluvast autotootjast koos Volkswageni emafirma, Audi, Seati, Škoda, Bentley, Lamborghini ja Bugattiga. Tehased asuvad Hannoveris (T5 baasil mudelid), Poznanis (Caddy, T5) ja Brasiilias Resendes (raskeveokid). Aastal 2006 toodeti rekordilised 441700 sõidukit.
Koduleht
