Info  

  Päevik  

  Eksponaadid  

  Fotogalerii  

  Punane Raamat  

  Killavoor 2021  

  Muuseumikeskus  

  Facebook  

  Uusim eksponaat  

  Saadaval  

  Filter:
  Otsi:  
autobuss
Volvo BB57-60 Wiima
 Eksponaat nr.:  416 
 Väljalaskeaasta:  1967 
 Sõiduki tüüp:  autobuss 
 Kere №:  2260 
 Šassii №:  255 
 Tehase nimetus:  AB Volvo
 Riik:  Göteborg, Rootsi 
 Soetatud:  Päästeamet/Eesti Tuletõrjemuuseum (deponeeritud) (detsember 2015)
Töökorras
 Päeviku sissekanne: #5862

 Eksponaadi ajalugu   Tootja info 

AB Volvo


1915. a. registreeris Rootsi tuntud kuullaagritetootja AB SKF kaubamärgi Volvo (ladina keeles "ma veeren"), mida plaaniti kasutada uue kuullaagrimargi juures. Sellest plaanist ei saanud asja, küll aga jõudis see järgmisel aastakümnel kasutusse autotööstuses. Esimene Volvo märki kandev auto valmis 1924. a., selle loojateks olid Assar Gabrielsson ja Gustaf Larson. 1926. aastal moodustati Gabrielssoni ja Larsoni juhtimisel 100-protsendiliselt SKF-ile kuuluv firma AB Volvo. Seeriatootmist alustati aastal 1927 sõiduautodega ÖV4 ja PV4.

Järgmisel, 1928. aastal ehitati esimene Volvo märki kandev veoauto - 1½-tonnise kandevõimega LV40. Järgnesid mudelid LV60 (2t) ning esimene šassii bussikere jaoks.

Järgnevatel aastatel laienes Volvo jõudsalt - osteti ära mootoritootja Pentaverken, käigukastide valmistaja Köpings Mekaniska Verkstads AB ning keretehas Gösta Nyström´s Karosserifabrik.

Kuni 1950. aastateni oli Volvo Euroopa mõõtudes väiketöötja, läbimurre sõiduautode turul tuli vahemikus 1947-65 toodetud sõidumudelitega PV444 ja PV544. 1950. aastate lõpus lisandus tootevalikusse seeria P120 (hüüdnimega "Amazon").

1964. aastal avati uus peatehas Torslandas ning aasta hiljem esimene tehas väljaspool Rootsit - autode koostetehas Ghentis, Belgias.

1966. aastal läks tootmisse 140. seeria, mida moderniseerituna ning 200. seeria nime all toodeti veel aastal 1993!

1969. aastal eraldati veokite tootmine iseseisvaks ettevõtteks Volvo Trucks Division. 1975. aastal omandati Hollandi autotootja DAF sõiduautode divisjon ning selle mudelid 66 ja 77 (viimane läks hiljem tootmisse kui Volvo 300. seeria).
Suur turuedu saatis 1991. aastal esitletud mudelit 850 ning suure keskklassi seeriaid 700 ja 900.

Aastal 1999 omandas Volvo sõiduautode divisjoni Ford, praegu toodetakse mudeleid C30, S40, V50, S60, V70, C70, S80, XC70 ja XC90. Veoautode, busside, ehitustehnika ning mootorite tootmine kuulub siiani rootslastele. 2001. aastal omandati Prantsusmaa veokitootja Renault VI ning sellega kaasnes ka USA veokivalmistaja Mack Trucks aktsiate kontrollpakk. Aastal 2006 läks Volvo omandisse ka Jaapani veoauto- ja mootorivalmistaja Nissan Diesel.



Tehasesilt
Tehasesilt
Foto: Mati Räli

autobuss Volvo BB57-60 Wiima
autobuss Volvo BB57-60 Wiima
Foto: Mati Räli

autobuss Volvo BB57-60 Wiima
autobuss Volvo BB57-60 Wiima
Foto: Mati Räli
« Sirvi eksponaate »