Nüüdsest usun, et imed on võimalikud. Varjupaiga sõber Jorven informeeris meid hiljuti, et võimalik on saada üks sõitev LAZ-42021 ja täiesti tasuta. Kuna asjasse eriti usku ei olnud ja sama mudel juba olemas, siis jätsime pakkumise erilise tähelepanuta. Jorven aga ei jätnud jonni ja võttis MSN`is ikka ja jälle teema üles. Lõpuks leidsin omaarust hea lahenduse ja tegin pakkumise, et aja asi ise korda! Ja nii läkski! Jorven andis teate, et olgu me laupäeva hommikul kohal ja saame bussi kätte. Lokuta brigaadiga oli kokkulepe tal ka juba tehtud.

Veel eelarvamuste kütkes olles, sai siiski oldud õigel ajal õiges kohas. Ei sellest miskit, et ettevalmistused stardiks võtsid pea pool päeva (ca 60 liitrit vett sisse, millele eelnes põhjapunnide otsimine, tanklast küte, siduri peasilindrisse õli lisamine, rehvidesse suruõhu pumpamine, esirehvis õhukummi vahetus, millele eelnes teise rehvi seest õhukummi võtmine, pidurite reguleerimine, tulede korrastamine, kaitsmetele kontaktide loomine jne.).

Ja hetkel, kui müügilepingusse sai hinnaks kirjutatud 0 krooni, kadusid kõik eelarvamused ja Jorveni maine tõusis veelgi ning sai temastki järjekordne ristiisa. Tubli, Jorven! Esimesed ristsed läbisid hiilgavalt. Nüüd tänamine. Suurimad tänusõnad eraisik hr. Ivar Puhkile meile bussi annetamise ja meeldiva arutelu eest vanatehnika säilitamise vajadusest; Lokuta meestele Enole, Peetrile ja Kasparile; Tarvole, Rainerile; fännidele Silverile ja Meelisele, Silvale (varjupaiga perenaine) ning AS Tatoli`le kiire puksiirabi eest teekonna viimasel kolmandikul! Veel täname kaasabi eest kohalikku masinameest ja tema poega, kelle nimesid suures tuhinas küsida unustasime.

1986. aastal Lvovi Autotehase väravaist väljunud buss kannab tehase järjekorranumbrit 776 ning on teadaolevalt kogu oma elutee veetnud Eestis. Esimeseks omanikuks oli Harju Ehitusvalitsus, seejärel läks sõiduk Keila TERKO omandusse, kust eelmine omanik ka bussi muretses.

Hiljem kasutati bussi Vaida kandis eeskätt õpilasliinidel ja tellimusvedudel, viimati oli sõiduk aktiivses kasutuses 2002. aastal. Vaida-perioodil värviti buss roheliseks ning veidi enne seismajäämist remonditi ka mootorit. Autobuss on komplektne ja sõidukõlbulik, samuti on kere normaalses seisundis.

Linna- ja linnalähiliinide autobuss LAZ-4202 töötati Lvovi Autotehases välja 1970. aastate keskpaigas ning võeti tootmisse 1978. Kohe tootmise alguses ilmnesid mudelil aga mitmed puudused (kehva vastupidavusega automaatkäigukast, nõrk kerekonstruktsioon, halvasti juurdepääsetav mootor jne), mistõttu juba 1980. aastate keskel asendati LAZ-4202 käsikäigukasti ja pisut muudetud kerega mudeliga LAZ-42021. Antud mudelit toodeti Lvovis aastani 1993, kokku valmis 15 aasta jooksul ca 9000 LAZ-4202(1) seeria bussi. Eestisse sattus mudelit LAZ-42021 1980. aastate lõpus ning 1990. aastate alguses vähesel arvul nii autobussiparkidele kui ka tööstus- ja teenindusettevõtetele.

Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaik tänab veel kord annetuse eest hr. Ivar Puhki.